Kõige alumine kajut

Kergelt Isise pilgu all värisedes lausus ta mageda katsena nalja teha, " Noh, minu nimi nüüd nii pikk ka ei ole.. " Tundes ennast pärast nurjunud proovi rumalalt vastas ta lihtsalt : " Souxie Lysistrata Melancholia Euthanasy Van Alberict . " Sama pikk kui kajutikaaslase nini oli Souxie oma raskesti hääldatav, seetõttu ta enamus ajast oma esimest nime kasutaski.

"Ilus." arvas Isis. Souxie nimi oli tõesti ilus. Parem igatahes kui tema ilmatu pikk rodu. Isis pööras lõppuks pilgu tüdrukult veele mida ta kajutis edasi tagasi väntsutas. Saatnud vee nende vahele vormis ta selle kuuliks. Või õigemini mulliks mille justkui graveeritult vahetevahe tüdruku fantaasja viljana välgastas Souxie täispikk nimi.

"W o-o-o-o-o-o w " venitas Souxie hämmastunult ning jõlltas kirjutust, " Sa oled liiga andekas sellel alal, aga ma pean mainima, et mu nimi sobib sinna mulli otsa " naeris neiu helisevalt ning müksas küünarnukiga kogemata tema kõrval olevat viiulikasti mis valju kolksatusega maha kukkus. Oiates tõstis ta selle uuesti ülesse ning pani vastu soovile pill välja võtta ning seda poputama kukkuda.

Isis muigas "Jah, see sobib sinna." nõustus Isis ja vaatas siis viiulikasti "Sa oskad viiult mängida?" küsis ta siis õhinal. Endal tal ei jätkunud kunagi sellise aja jaoks kannatust. Üks kord oli ta seda proovinud(klavessiiniga). Ja see lõppes klavessiini jaoks väga halvasti, kuna tüdrukul viskas üle, et see tal välja ei tule.

"Jah " vastas ta sajavatilise naeratusega. Peale vee oli muusika ainus asi millest Souxie tõeliselt hoolis. Neiu võis päev läbi mängida ilma, et talle meenuksid asjad nagu söögi- või joogipausid. Sättinud pillikasti natuke paremas asendis pingile pööras Melancholia pilgu taas kajutikaaslasesse kes tundus uuesti mõtetemaale lennanud olevat.

"Võiksid sa äkki midagi mängida?" küsis Isis õhinal tõmmates jalad istmele rättseppa istesse ja nõjatus innukalt veidi ette rõõmus naeratus jätkuvalt näol. Isegi tüdruku keeldumine poleks suutnud seda seal pühkida. Ta oli leidnud midagi huvitavat ja ei kavatsenud sellest loobuda jätkates kasvõi jonnakalt nagu väike laps.

" Ma pole päris kindel, tead väike ruum, halb akustika ja nii... " üritas Souxie ennast punastades välja vabandada, aga jätkuv innukus enne nii täiskasvanulikuna tunduva Isise näol pani tüdruku lõpuks alistunult ohkama. " Ainult üks lugu " teatas ta tõsinedes ning võttis viiuli oma eelmisest asupaigast hoides pilli õrnalt nagu vastsündinut. Näol hell naeratus seadis ta muusikariista õlale ning hetkeks hinge tõmmanud asetas ta poogna keeltele uputades toa üle rõõmsameelse meloodia algusnootidega.

Isis kuulas innukalt läol kordagi värelelöömata ikka ja jätkuvalt naeratus. Tüdruk lendles aga tegelikult oma maalimas. Või õigemini kirus oma kannatamattust. Oi kuidas ta oleks tahtnud midagi sellist osata, aga noh, ega kõiges saagi hea olla... Tegelikult oli ta hea ainult oma elemendi taltsutamises.

Loo lõppedes pani Souxie viiuli punastades kasti ära ning lükkas selle endast kaugemale, et mitte anduda kiusatusele veel mängida. " Sa mängid mõnda pilli ? " uuris ta Isiselt üritades juttu ikka veel muusikal, kuid enda instrumendist kaugemal hoida. Silmile kukkunud punased salgud eemale lükanud vaatas ta kajutikaaslasele huviga otsa.

"Ei." ütles Isis oma mõttetest tagasi tulles "Ma üritasin, aga ei tulnud välja." ütles ta nägu kergelt krimpsutades. Kuskil ta maja pööningul vedeles läbi ligunenud ja sodiks pekstud klavessiin mis hoolimatta oma olekust siiski veel mingeid kummalisi hääli kuuldavale suutis tuua.

"Su ilmet arvestades ei soovi ma edasist juhtunut kuulda, " muigas Souxie ning pööras pilgu uuesti aknast välja silmitsedes merd. Kergelt haigutades hõõrus tüdruk käega silmi ja tänas mõttes jumalat selle eest, et ta meigi peale panemiseks liiga ähmi täis oli.

Isis noogutas. Ega ta väga seletada ka ei tahtnud. Oleks liiga hasarti juttustamisega veel läinud. Hetke veekuuli vaatates muutis ta selle jääks, ning kuul kukkus maha, kuid ei purunenud, vaid veeres lihtsalt kajutis ringi.

Valkryie tegi kajutiukse lahti ning küsis: ,,Võib ühineda?" Nähes jääkuuli tema jalgade juurde veeremas lükkas Valkryie selle lihtsalt eemale. Siis jäi ta aga kahele inimesele küsivalt otsa vaatama.

"Jah, ikka." arvas Isis isagi vaatamatta kes sisse tuli. Tüdruk saatis pilguga nagu hüpnotiseeritud oma jääkuuli üle põranda. See veeres korra nari alla ja siis uuesti üle kajuti, kuid enne kui see ukse juurde jõudis peatas Isis selle jalaga. Lükkas osavalt kinga nina peale ning hüpitas siis lae-alla. Kus see sulas ja talle pähe kukkus. Is ei teinud teist nägugi vaid aurustas vee. Ikka juhtub. Eriti tema sugusel kobal...

Valkryie noogutas ning istus ettejuhtuvasse tooli. Nähes tüdrukut vett arustumas ütles ta: ,,Sa valdad vee-elementi?"

"Jah." vastas Isis nüüd igatsevalt kajuti aknast välja vaatates. Vesi, vesi, vesi... Unistus. Ta mõtles hetke kas teeb veelkord akna lahti, kuid siiski ei viitsinud seda teha, nagu nii oli kajut nagu auru saun.

Rachel tegi ukse lahti ning küsis juba oma õde märkamatta: ,,Võib siia tulla?" Nähes oma õde susises Olivia natuke aega ning ütles siis pilkava häälega: ,,No aga vaata kes meil siin on."

,,Mida sa tahad?" nähvas Ivy talle. Ta tundis häälest õe ära ning suunas nüüd oma pilgu sinna, kus seisis tema õde. Valkryie kortsutas kulmu ning tahtis, et Rachel lahkuks.

"Jah, kui mahud." ütles Isis uuele tüdrukule , kuigi ruumi oli maa ja ilm, meeldis talle lause lõpp selliseks väänata.

Panematta teise tüdruku vastust tähele vaatas Valkryie ikka oma õde ning ütles talle siis: ,,Sa võid siit kaduda."

Isis kortsutas kulmu. Miks kohe nii ebaviisakas? Siiski otsustas ta teise sõnelusse mitte rohkem sekkuda ja vaatas uuesti unelevalt kajuti akent.

,,Ma ei lähe siit kuskile," ütles Rachel õrritades oma õele. Kuuldes teise tüdruku vastust vastas ta ,,Aitäh," ning istus oma õe kõrvale. Ta nägi, kuidas tüdruk kulmu kortsutas. Olivia aga irvitas tema üle.

,,Mida sa tahad?" küsis Valkryie Rachelilt uuesti. Teda häiris, et Olivia tema kõrvale istus, kuid ega midagi teha polnud. See tuli lihtsalt üle elada.

,,Tead küll, õeke," ütles Rachel õrritavalt. Ta teadis väga hästi, et selline vastus teeb Valkryiet veel vihasemaks.

"õekene"? Isis pööras pea sõnasõda pidavate tüdrukute poole. Nad olid õed? Nüüd hakkas Isis'ele kohale jõudma.