LA sadamas

Isis lohistas oma kohvrid järgi ja imbus vaikselt sadamal tunglevasse rahva massi. Kõik selle massi moodustavad inimesed küll ei suundunud selle laevale kuhu tema, aga siiski oli ka selle laeva ees tunglemine, kuna inimesed ei pääsenud väga teiste laevade juurde. Isis lohistas rahumeeli oma kohvrit jäädes märkamatuks lipsas ta lõppuks mustale laevale ning suundus kõige alumiste kajutite juurde. Neid eelistas ta eelkõige, sest siis sai ta niiöelda omas elemendis olla kui kajuti aknast veis paistab.

Jõudes läbi suure sagina ja tunglemise lõpuks musta laeva sissekõigu juurde viipas ta kauguses lehvitavale vanemale ning suundus laeva sisse vedades järgi ilmatuma rasket kohvrit. Jõudes sisse hakkas sadamas olev lärm järk-järgult kaduma ning sellega rahul lonkis tüdruk alumiste kajutite poole lootes saada ka sõida ajal pilke veealusest maailmast.

Emily põhimõtteliselt jooksis laeva peale ja tungis läbi rahvamassi teda isegi ei huvitanud kui ta kellegi maha lükkas Emily pidi sellele laevale saama. Ta läks alumiste kajutite juurde ja valis endale kõige tagumise kajuti ning istus voodi peale mis seal oli ja hakkas muusikat kuulama.

Valkryie vaatas rahulikult laeva ning hakkas sinnapoole minema. Tüdruk jõudis sisse ning hakkas endale kajutit otsima.

Olivia silmist kadus juba Ivy ära. ,,Lollakas," pomises Rachel omaette ning läks laeva.

Jack tõstis kohvri autost välja. Ta ema oli just haiglasse viidud ja isa tuju polnud just kiita. Mees oleks teel sadamasse peaaegu teelt välja sõitnud. Jack'i see ajaolu väga ei häirinud. Ta päris ema oli ammu surnud ja isa uuest naisest polnud tal sooja, ega külma. Jättes isaga vaevukuuldavalt hüvasti suundus Jack läbi rahvamassi mis nüüd juba hõrenema hakkas laevapeale, mis juba üpris täis oli ja varsti sõitu alusatma pidi.